- Sámi soga lávlla
- (severní sámština)
- Guhkkin davvin Dávggáid vuolde
- sabmá suolggai Sámieatnan.
- Duottar leabbá duoddar duohkin,
- jávri seabbá jávrri lahka.
- Čohkat čilggin, čorut čearuin
- allanaddet almmi vuostái.
- Šávvet jogat, šuvvet vuovddit,
- cáhket ceakko stállenjárggat
- máraideaddji mearaide.
- Dálvit dáppe buolašbiekkat,
- muohtaborggat meariheamit.
- Sámisohka sieluin mielain
- eahccá datte eatnamiiddis:
- Mátkálažžii mánuheabit,
- giđđudeaddji guovssahasat, -
- ruoškkas, ruovggas rođuin gullo,
- juhca jávrriin, jalgadasain,
- geresskálla máđiid miel.
- Ja go geassebeaivváš gollut
- mehciid, mearaid, mearragáttiid,
- golli siste guollebivdit
- suilot mearain, suilot jávrriin.
- Gollin čuvget čáhcelottit,
- silban šovvot sámieanut,
- šelgot čuoimmit, šleđgot áirrut,
- luitet olbmát lávllodemiin
- geavgŋáid, guoikkaid, goatniliid.
- Sámieatnan sohkagoddi –
- dat lea gierdan doddjokeahttá
- goddi čuđiid, garrogávppiid,
- viehkes vearrevearroválddiid.
- Dearvva dutnje, sitkes sohka!
- Dearvva dutnje, ráfi ruohtas!
- Eai leat doarut dorrojuvvon,
- eai leat vieljain varat vardán
- sámi siivo soga sis.
- Máttarádját mis leat dovle
- vuoitán vearredahkkiid badjel.
- Vuostálastot, vieljat, miige
- sitkatvuođain soardiideamet!
- Beaivvi bártniid nana nálli!
- Eai du vuoitte vašálaččat,
- jos fal gáhttet gollegielat,
- muittát máttarmáttuid sáni:
- Sámieatnan sámiide!
|
- Sää'msooǥǥ laull
- (skoltská sámština)
- Ku'ǩǩen tâ'vven Juu’se vue'lnn,
- Sää'm čiõkk, Sää'm jânnam.
- Tuõddâr kuâsttai tuõddâr tue'ǩǩen,
- jääu'r špelkka jääu'r veâlgga.
- Ceägg tuõddâr čokk laaǥǥ,
- pajjna'dde ââ'lm vuâstta.
- Šuâlee jooǥǥ, šuuvee väär,
- ceägg njaarǥ ru'vddrââ'dd
- cäkkâ'tte šuârm miâr vuâstta.
- Vaččai tääi'b lie tä'lvv fiõlli,
- piõgg da porgg lie meä'rte'mes.
- Sää'm sokk siõlin miõlin
- tõndiõtt väimstes rää'ǩǩast jânnmes.
- Joođjid, määtklaid mään čuâvad,
- tâ'vven pue'lle kuuskõõzz ââ'lmest.
- Ruåčkâs, ruõvggâs rååđain kollai,
- groom teâudd jääu'rid, jie'ğğid.
- Če'rres kuâlkkân tä'lvvǩeäi'n mie'ldd.
- Na ǥo ǩie’ss peeivaž kållad,
- mie'ccid, miârid, jäu'rr’reeddaid,
- kå'llǩimaldõõzzâst kue'llšii'lli
- so'ǩǩe miârin, so'ǩǩe jääu'rin.
- Ko'llen čue'vve čää'cclåådda,
- silbbân čue'vve Sää'mveerd,
- čuâlmma čuâlmain, leädggad ääirain,
- so'ǩǩe, lue'štte oumma lääu'lee'l
- kuõškid, ǩeâuŋsid, sâvvnid.
- Sää'mjânnam sokk’kå'dd
- tät lij ǩeârddam koddjireeisaid,
- ko'ddičuuđid, kårrkaau'pid,
- smuuđ veä'reld piiđva'lddjid.
- Tiõrv Tu'nne, si'tǩǩes sokk
- tiõrv, rää'ǩǩes rääuh maadd!
- Jeäla tuäraid tuärrvuättam,
- jeäla viilljeez võõr vuârdtama
- saa'mi sijvâs sooǥǥ se’st.
- Maaddârää'jj mee’st lie tuu'l
- vuäittam veä'reld tue'jjeei pâ'jjel.
- Vuâsttlâ’sttep viillj, mij še,
- sitkkâdvuõđin suä'rddeejeem!
- Sokk rää'ves Pei'vvpäärnai
- ij tuu vuei't vâjjlažžad
- jõs veâl määttak kå'llǩiõlad,
- mooštak maaddâr maddji saa'nid:
- Sää'mjânnam saa'mi lij!
|
- Säämi suuvâ laavlâ
- (inarijská sámština)
- Tääbbin tavveen Távgái vyelni
- mist lii stuorrâ Säämieennâm.
- Tuodâr liäbbáá tuoddâr tyehin,
- jävri šiärráá jäävri alda.
- Čoheh čielgijn, čoroh čuumâin
- alanedeh alme vuástá.
- Šäävvih juuvah, šuveh vyevdih,
- cäähih ciägu stälinjaargah
- meendu muávroo meerâ siis.
- Tälviv tääbbin puolâšpiegah,
- muotâpuurgah merettemeh.
- Säämi suuhâ siäloin mieláin
- iäccá kuittâg enâmijdis.
- Má háliist láá mánutteveh,
- ki ordeijee kuovsâkkâsah,
- ruoškâs, ruovgâš roo oin kulloo,
- juucâ jaavrijn, jolgâdâsâin,
- kerrisskaalâ maa ij mield.
- Já ko kesipiäiváš páštá
- meecijn, meerâin, merâriddoin,
- kole siste kuálásteijeeh
- suiloh meerâin, suiloh jaavrijn.
- Kollen čyevih čäcilodeh,
- silbân kolgeh Säämi juuvah,
- šiälguh čyeimih, šaleh ááiruh,
- lyeštih almaah lávlustâlân
- kiäv áid, kuoškâid, kuánilijd.
- Säämieennâm suhâkodde
- tot lii killám toijuuhánnáá
- koddee čuu ijd, karokaavpijd,
- viehis veriviäru väldeid.
- Tiervâ tunjin, si hes suuhâ!
- Tiervâ tunjin, ráávhu ruotâs!
- Tust láá suá ih so âhánnáá,
- viiljâin vorrâ vardehánnáá.
- Sijvo suuhâ sämmilâš!
- Madâräijiheh láá tovle
- vuáittâm verrušeijee vievâid.
- Vuástálistup viiljah mij-uv
- si hesvuo áin suárdálâsâid
- Peeivi parnij noonâ nääli,
- iä tuu vyeiti vajaliihkin,
- jis tun toolah kollekielâd,
- muštáh maddârijdâd sääni:
- Säämieennâm sämmiláid!
|
- Píseň sámské rodiny
- (anglicky)
- 1. Far up North
- 'neath Ursa Major Gently rises Saamiland.
- Mountain upon mountain. Lake upon lake.
- Peaks, ridges and plateaus Rising up to the skies.
- Gurgling rivers, sighing forests.
- Iron capes pointing sharp Out towards the stormy sea.
- 2. Winter time with storm and cold Fierce blizzards.
- Saami kin, with hearts and souls Their lands do love.
- Moonlight for the traveller, Living Aurora flickering,
- Grunt of reindeer heard in groves of birch,
- Voices over lakes and open grounds,
- Swish of sled on winter road.
- 3. Summer's sun casts golden hues On forests,
- seas and shores.
- Fishermen in gold, swaying With the golden seas, golden lakes.
- Silver Saami rivers gurgling 'round sparkling poles, shining oars.
- Singing, men float down Rapids, great and small, And waters calm.
- 4. Saamiland's people With unbending strength Defeated killing enemies,
- bad trades, Sly and evil thieves.
- Hail thee, tough Saami kin! Hail thee, root of freedom!
- Never was there battle, Never brother's blood was spilt Amongst the peaceful Saami kin.
- 5. Our ancestors long ago Trouble makers did defeat.
- Let us, brothers, also resist Staunchly our oppressors. Oh, tough kin of the sun's sons, :Never shall you be subdued If you heed your golden Saami tongue,
- Remember the ancestors' word. Saamiland for Saami!
|
Laponsko, Sámové
